Eesti rahvustoidud, pulmakombed ja ma...

Eesti rahvustoidud, pulmakombed ja maausk.

Eesti rahvustoitudeks on kama, sült, mulgipuder, mulgi kapsad ja ühepajatoit. Samuti on levinud kali ja verikäkk.
Palju sööke tehakse rukkist. Näiteks rukkileib võu karask. Suppidest on levinud kört, piimasupp kruupidega, räimesupp ja oasupp.

Mulgi pudrutegemiseks keeda kartul kerge soolaga ning nõruta. Purusta ning vala juurde koor,
taluvõi, hakitud sibul  ning keedetud kruubid. Sega korralikult läbi
ning jäta seisma. Prae pannil kuupideks lõigatud pekine sea kõhuosa,
millel ka kena nahariba küljes. Vala koos rasvaga kartulitele ning sega
läbi. Maitsesta soola ja pipraga ning puista peale pisut head rohelist
sibulat.

See on mulgipuder.

Pulmapeo planeerimine algab vastastikku soovide, ootuste ärakuulamisest.
Seejärel pannakse paika Teile sobiva kava ja jätkatakse detailidega, nagu pulmaametimeeste
kohustuste ärajagamine pulmakülaliste vahel.
Õige pulm on see, kus inimesed tunnevad ennast osalistena ega veereta kogu vastutust oma
hea tuju ja peo õnnestumise eest võõra pulmavana või programmijuhi õlule. Sestap jagatakse
peiu- ja pruudipoolsete sugulaste-sõprade vahel eelnevalt ära pulmaametimeeste kohused
(isamees, peiupoisid jm). Peaasjalikult on need konkreetsete inimeste lihtsad kohati
humoorikad kohustused, mida neil tuleb täita pulmapeo jooksul ja mis lisavad pulmapeole
palju särtsu ja elevust.

Tanutamine. Pruudi tanutamine oli varasematel aegadel pulmade keskne sündmus.
Tanutamise hetkest ei tohtinud abielunaine enam katmata peaga kuhugi minna – nii
kirkusse, külasse kui ka põllutööle läks ta alati kaetud peaga.
Abiellumine sh tanutamine oli kui üleminek “kõrgemasse seisusse”, sest ainut abielus
inimest loeti täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks.

Teetõkete ületamine, suguvõsa au kaitsmine. Külameestel oli kombeks pulmarongi
teele tõkkeid püstitada ja läbilaskmise eest “passinäitamist” ehk viina nõuda. Toimub ka
peiupoiste proovilepanek ristteel, veendumaks, kas pruut läheb ikka heasse peresse.

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausu kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning
maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti
kultuuris. Kriitikute sõnul aga niisugune omausk hääbus 18. ja 19. sajandil hernhuutlaste ja teiste kristlike voolude survel peaaegu täielikult ning tänapäevane maausk on suurel määral rekosntruktsioon. Sellel seisukohal on näiteks Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja eesti kirikute nõukogu spetsialistid.

Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja  esivanemate austamine Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla koda