võõrpöördsõnad.

reserveerima - kinni panema, varuks hoidma
dubleerima - kahekordistama
imiteerima - järgi tegema
dekoreerima - ehtima, kaunistama
demonstreerima - selgitavalt näitama, tutvustama, esitama.
karakteriseerima - iseloomustama
motiveerima - põhjendama, põhistama
kritiseerima - laitma, arvustama
ekspluateerima - kasutama, käitma
kalkuleerima - arvestama, kaalutlema
grimeerima - jumestama, meikima

Eesti rahvustoidud, pulmakombed ja ma...

Eesti rahvustoidud, pulmakombed ja maausk.

Eesti rahvustoitudeks on kama, sült, mulgipuder, mulgi kapsad ja ühepajatoit. Samuti on levinud kali ja verikäkk.
Palju sööke tehakse rukkist. Näiteks rukkileib võu karask. Suppidest on levinud kört, piimasupp kruupidega, räimesupp ja oasupp.

Mulgi pudrutegemiseks keeda kartul kerge soolaga ning nõruta. Purusta ning vala juurde koor,
taluvõi, hakitud sibul  ning keedetud kruubid. Sega korralikult läbi
ning jäta seisma. Prae pannil kuupideks lõigatud pekine sea kõhuosa,
millel ka kena nahariba küljes. Vala koos rasvaga kartulitele ning sega
läbi. Maitsesta soola ja pipraga ning puista peale pisut head rohelist
sibulat.

See on mulgipuder.

Pulmapeo planeerimine algab vastastikku soovide, ootuste ärakuulamisest.
Seejärel pannakse paika Teile sobiva kava ja jätkatakse detailidega, nagu pulmaametimeeste
kohustuste ärajagamine pulmakülaliste vahel.
Õige pulm on see, kus inimesed tunnevad ennast osalistena ega veereta kogu vastutust oma
hea tuju ja peo õnnestumise eest võõra pulmavana või programmijuhi õlule. Sestap jagatakse
peiu- ja pruudipoolsete sugulaste-sõprade vahel eelnevalt ära pulmaametimeeste kohused
(isamees, peiupoisid jm). Peaasjalikult on need konkreetsete inimeste lihtsad kohati
humoorikad kohustused, mida neil tuleb täita pulmapeo jooksul ja mis lisavad pulmapeole
palju särtsu ja elevust.

Tanutamine. Pruudi tanutamine oli varasematel aegadel pulmade keskne sündmus.
Tanutamise hetkest ei tohtinud abielunaine enam katmata peaga kuhugi minna – nii
kirkusse, külasse kui ka põllutööle läks ta alati kaetud peaga.
Abiellumine sh tanutamine oli kui üleminek “kõrgemasse seisusse”, sest ainut abielus
inimest loeti täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks.

Teetõkete ületamine, suguvõsa au kaitsmine. Külameestel oli kombeks pulmarongi
teele tõkkeid püstitada ja läbilaskmise eest “passinäitamist” ehk viina nõuda. Toimub ka
peiupoiste proovilepanek ristteel, veendumaks, kas pruut läheb ikka heasse peresse.

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausu kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning
maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti
kultuuris. Kriitikute sõnul aga niisugune omausk hääbus 18. ja 19. sajandil hernhuutlaste ja teiste kristlike voolude survel peaaegu täielikult ning tänapäevane maausk on suurel määral rekosntruktsioon. Sellel seisukohal on näiteks Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja eesti kirikute nõukogu spetsialistid.

Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja  esivanemate austamine Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla koda

Vanasõnade tõlgendamine.

Mis on mõttes,tuleb ka keelele. - Isegi kui ütled midagi, mida hiljem kahetsed näitab see, mida sa öeldnud oled, et oled sellele varasemalt mõelnud. See pärast, mõtle enne kui ütled.
Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.- Olles ise teiste vastu hea ja aus on ka teised sinu vastu meeldivad.
Teiste silmas pindu näed, oma silmas aga palki ei näe. - Mõtle enne ka iseenda vigade üle, kui süüdistad teist pattudes.

Vanasõnad.

Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.
Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.
Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.
Silm silma vastu, hammas hamba vastu.
Kõik, mis särab, pole veel kuld.
Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.
Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.
Helde annab, ahne võtab.
Mis on mõttes,tuleb ka keelele.

Minu raamatu esitlus!

Kõnekäänud.

1. ei lausu musta ega valget - on vait

2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati

4. on pigis- on täbaras olukorras

5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - mõttetult tegutsema
7. võttis jalad selga - läks ära
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga lihtsalt
17. nagu õlitatud välk - väga kiiresti
18. vasikaga võidu jooksma - jätab ükskõikseks
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

Eesti Rahva Muinasjutt .

,,IMELIK SÕRMUS''

Õnnelik lõpp - Pahatahtlik neiu sai oma palga ja mees sai õnnesõrmuse taas enda kätte.
Vastandlikud tegelased - Mees päästis loomad kurjade inimeste eest.
Maagilised numbrid - Mees päästis 3 looma.
Kindel lõpp - Ennemuiste oli üks ...

Tegemist on imemuinasjutuga, kuna reaalelus ei muutu inimesed madudeks ega ei eksisteeri sõrmuseid millel on võluvägi. Samuti puudub kassidel ja koertel rääkimisvõime.

küsimused :
1. Millise palve esitas mees kolm korda enda isale?
2. Kelle päästis mees tee peal?
3. Kes oli moondunud maoks?
4. Mida lubasid kass ja koer?
5. Mille kauples mees vanamehelt välja?
6. Mida avastas mees koju jõudes?
7. Millised tingimused olid naisuksel abiellumiseks?
8. Mida tegi neiu peale abiellumist?
9. Kes tulid mehele appi?
10. Kuidas sai mees enda sõrmuse tagasi?

Algriim

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.

Regilaul .

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli sinine põõsas,
teine on punane põõsas,
kolmas kuldne .
Sinisirje linnukene,
Eesti kaunis pääsukene
lendas ses sinises põõsas,
lendas ses punas põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi tähed ,
tegi tüki vikerkaart ,
nädaliku neljandat ,
veerandiku kaunit kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki kolmandatki kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
munes ka veel viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus paar ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku mõne
veerandiku paar.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ...

Rahvaluule .

Rahvaluulele on omane:
anonüümne

varieeritud

kollektiivne

seaduspärasused

teisenemine

peegeldada keskkonda
rahvalik kunst